Eesti Omanike Keskliit pöördus juba 15.04.2019 Õiguskantsleri poole murega, et uues muinsuskaitseseaduses on muinsuskaitsealade põhimääruste kehtestamine vastuolus põhiseadusega, sest määrus on põhiseaduspärane üksnes juhul, kui see on kooskõlas seaduses sätestatud volitusnormiga.  Eesti Omanike Keskliit juhtis Õiguskantsleri tähelepanu, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 

Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisega samaaegselt tunnistati kehtetuks varasem muinsuskaitseseadus. Järelikult muutusid kehtetuks ka normid, mille alusel kehtivad täna muinsuskaitsealade põhimäärused. Eesti Omanike Keskliit rõhutas Õiguskantslerile saadetud kirjas, et täna kehtivatel muinsuskaitsealadel volitusnormid edaspidi puuduvad, mistõttu ei saa nad ka olla kehtivad (HMS § 93 lg 1). Õiguskantsler tunnistas enda vastuses probleemi olemasolu, kuid ei pidanud vajalikuks omanike õiguste kaitseks mistahes edasiste sammude astumist.

Seega üllatab omanikke Õiguskantsleri 11.11.2019 pöördumine Tallinna Linnavalitsuse poole, milles ta soovib mitmete linna määruste seadusega kooskõlla viimist. Eriti üllatav on see, et Tallinna Linnavalitsusele saadetud kirjas leiab Õiguskantsler selgelt, et määrus kaotab automaatselt kehtivuse, kui selle aluseks olnud volitusnorm kehtetuks tunnistatakse. Just nimelt sellele juhtis tähelepanu ka EOKL enda 15.04.2019 kirjas, kuid Õiguskantsler serveeris sedapuhku põhjenduse, et iga kodanik pidanuks algusest peale mõistma, et pea kakskümmend aastat kehtinud põhimäärused ei olegi tegelikult määrused, vaid üksikjuhtumi otsused. 

Õiguskantsleri arusaamale tugines ka Kultuuriministeerium enda ühelauselises vastuses küsimusele, mille Eesti Omanike Keskliit põhimääruste kohta esitas. See näitab, et Õiguskantsleri seisukoht on äärmiselt oluline ka ministeeriumide seadusloomeliste valikute ja otsuste puhul. 

Eesti Omanike Keskliit loodab, et tulevikus tuul pöördub ning Õiguskantsleri seisukohad toetavad kodanikke ka muinsuskaitse valdkonnas senisest enam.

Meie pöördumist Õiguskantsleri poole saad lugeda siit.

Lisainfo: 

omanikud@omanikud.ee

Eesti Omanike Keskliit on võtnud muinsuskaitse valdkonnas toimuva oma tähelepanu alla. 

Soovitame omanikel mälestistega seotud juhtumitest meile kirjutada: omanikud@omanikud.ee

Pakume omanikele huvide kaitset omandi ja põhiõigustega seotud küsimustes, samuti muinsuskaitselistest omandikitsendustest tulenevate probleemide lahendamisel.

__________________________________________________________________________________________________________

Õigukantsleri kommunikatsioonijuht Janar Filippov vastas meile samal päeval. 

Õiguskantsler: Omanike Keskliit eksitab avalikkust

Õiguskantsler hindas[1] Omanike Keskliidu palvel muinsuskaitseseaduse rakendusnormide põhiseaduspärasust. Vastuolu põhiseadusega uuritud normide osas ei tuvastatud.

Omanike Keskliidu hinnangul ei saa varem kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärused kehtida, kuna nende kehtestamise aluseks olnud seadus tunnistati 1. mail 2019.a. jõustunud uue muinsuskaitseseadusega kehtetuks.

Oleme muinsuskaitseala põhimäärustega seonduvat mitmel korral selgitanud. Ehkki muinsuskaitsealade põhimäärused on kehtestatud määruse vormis, on need oma sisult sarnased looduskaitsealade kaitse-eeskirjadele. Looduskaitseala kaitse-eeskirju, mis on samuti määrusena kehtestatud, loetakse Riigikohtu praktikas üldkorralduseks ehk haldusaktiks.

Haldusakti kehtivust ei mõjuta see, kas selle andmise aluseks olnud õigusnorm kehtib või mitte. Seetõttu pole ka põhjust arvata, et muinsuskaitsealade põhimäärused oleks seoses uue muinsuskaitseseadusega kehtivuse kaotanud. Arvestades Riigikohtu praktika ning muinsuskaitseala põhimääruste sisuga ei saanukski teistsugusele seisukohale asuda.

Seevastu Tallinna linna tähelepanu juhiti määrusele, mis on seda nii sisult kui ka vormilt ning mis ei saa kehtida, kui selle aluseks olnud seaduse volitusnorm kehtetuks tunnistatakse. 

Peame vajalikuks rõhutada, et haldusakt ja määrus on olemuselt erinevad, mistõttu õiguskantsler ei saanudki kõnealuses olukorras teistmoodi toimida.

[1] https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Muinsuskaitseala%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4ruste%20kehtivus.pdf

Lugupidamisega

Janar Filippov

kommunikatsioonijuht

Austatud Janar Filippov!

Õiguskantsler jätab tähelepanuta, et puudub Riigikohtu otsus, millega oleks üks või teine muinsuskaitseala põhimäärus haldusaktiks tunnistatud.

Nõustume sellega, et üld- ja üksikakti eristamine on mõnel juhul keeruline, kuid see ei õigusta põhiseaduse ja selle sisu täpsustava konstitutsioonilise seaduse (Vabariigi Valitsuse seaduse) nõuete eiramist. Põhiseaduse § 87 alusel annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt, s.o üldakt, ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse korraldus üksikakt. Järelikult on täna kehtivad muinsuskaitsealade põhimäärused vastuolus PS § 87 p-ga 6, mis eristab üld- ja üksikakte.

Kui Õiguskantsler soovib muinsuskaitsealasid käsitleda sisult haldusaktidena, siis kehtib järeldus, et nende andmisel tulnuks järgida ka haldusakti menetlus- ja põhjendamisreegleid. Nende järgimata jätmine võinuks aga mõjutada asja sisulist otsustamist, mistõttu on alus nende kehtetuks tunnistamiseks. Õiguskantsleri poolt nimetatud looduskaitsealade kaitse-eeskirja kaasuses otsustaski Riigikohus selle eeskirja just haldusaktide kohta kehtinud menetlusnõuete ja põhjendamisnõude rikkumise tõttu lõppkokkuvõttes tühistada. Muinsuskaitsealade kehtetuks tunnistamisest Õiguskantsler juttu ei tee ning siin ongi erinev kohtlemine võrreldes Tallinna Linnavalitsusele 11.11.2019 tehtud pöördumisega.

Eelnevast tulenevalt on Õiguskantsleril võimalik märgata põhiseadusvastasust kahes suunas: näha vastuolu põhiseaduslikus nõudes eristada akti andmisel õigesti selle liiki või pidada põhiseadusega vastuolus olevaks seadusandja tegevusetust isiku õiguste kaitseks menetlusreeglite kehtestamisel. Selle järgi saab ilmselt olla kaks võimalikku asjade käiku: õiguskantsler pöördub kultuuriministeeriumi poole sarnase märgukirja nagu Tallinna linnale või jääme eriarvamustele ja talume emotsionaalset ebamugavust solidaarselt. Niisamuti saame ju nimetada pahatahtlikuks ka teie hinnangut, et omanike huvide kaitse on justkui avalikkuse eksitamine. Sarnastel asjaoludel on täna tehtud kaks erinevat lahendust ja meil tuleb omanike nimel juhtida riigi tähelepanu erinevale kohtlemisele.

Lugupidamisega

Ott Rätsep

___________________________________________________________________________________________________________

Ja sellele on vastanud Janar Filippov

Austatud härra Rätsep!

 

Täname vastuse eest.

 

Õiguskantsler on alati omanike põhiseaduslikke õigusi kaitsnud (nt väärtusliku põllumaa asi, muinsuskaitseseaduse eelnõu menetlus, looduskaitseliste piirangute ja hüvitiste teema). Teeme seda ka edaspidi.

 

Kui muinsuskaitsealade põhimäärusi saaks käsitleda PS mõttes õigustloova aktina, siis vaidlustaksime (Vt nt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-31-03 punkt 17 – 18 jj).

Üldkorralduse eksitav pealkiri ei ole hea meiegi arvates.

 

Üldkorraldust on võimalik halduskohtus vaidlustada, kui seda rakendatakse. Seega saate pöörduda halduskohtusse mõne üksikjuhtumi baasil ja vaidlustada õigusi riivav säte. Üldkorraldusega seonduvad küsimused on nüansirikkad, soovi korral palume Teid koos haldusõiguse teoreetikutega asjakohasele arutelule.

 

 

Lugupidamisega

Janar Filippov

kommunikatsioonijuht