Uudised

Valitsus hakkab märtsikuus arutama uut plaanitavat riiklikku maahindamist

facebook
07.veebruar 2020
Riigihalduse minister Jaak Aab viib märtsis valitsusse arutlusele uue riikliku maahindamise plaani. Omanike Keskliit pöördus detsembris kolme ministri poole enda selgitustega. Loe ministritele saadetud kirja.

Riigihalduse minister                                                               11.12.2019  nr KL-1/21

Rahandusministeerium

Keskkonnaministeerium

 

Maade hindamisest ja maamaksust

Lugupeetud ministrid !

Vabariigi Valitsus on tööplaani võtnud maade korralise hindamise läbiviimise ja analüüsib selle teostamist ning õiguslikke tagajärgi.

Eesti Omanike Keskliidu volikogu arvates toob Vabariigi Valitsuse plaanitav maade korraline hindamine kaasa maamaksutõusu. Kuigi poliitikud kõnelevad maade ümberhindamisest, mida pole tõesti aastaid tehtud, on selge, et kaugem eesmärk on koguda omavalitsustele rohkem maksutulu. Sellega rikub valitsus lubatud maksurahu. Maade korraline hindamine tooks kaasa kümnetele tuhandetele kinnisvara omanikele maksutõusu arvestades asjaolu, et väga paljud omavalitsused rakendavad maa maksustamisel maksimaalset lubatud maksumäära. Ei vasta päris tõele, et riigil või omanikel ei ole maade võimalik tegelik hind täna teada, sest aastaid on riigi maa-amet notaribüroode kaudu saanud info kõikide kinnisvaratehingute hindadest, mis võimaldab leida piirkonna turuhinna riigi maa-ameti kodulehel tehtava kinnisvara hinnastatistika päringu alusel.

Maade hindamisel tuleb seega teha restart ka maade maksustamisel ja maa hinna korrigeerimine ei tohi automaatselt tuua kaasa maamaksu tõusu kordades. Ükski maks pole  Eesti Vabariigis tõusnud kordades! Maade oluliselt kõrgem maksustamine oleks ebaõiglane õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanute suhtes, kuna nende maa ja hooned olid 50 aastat ebaseaduslikult okupeeriva riigi valduses ja keegi pole selle eest maksnud hüvitist. Vastupidi, omanikud said tagasi nõukogude riigi lagastatud hooned, mille remondivõla taaka on pidanud omanikud kandma.  Õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud maade õigusjärgsete omanike maksustamine vajaks seega maksuerandit ja madalamaid maksumäärasid.

Maade kõrgema maksustamise puhul peab arvestama asjaoluga, et Eestis tekkis lai omanikering 90-date radikaalsete omandireformide tulemusena. Eesti on seetõttu ühe suurema omanike osakaaluga ühiskond Euroopas, kuid samas pole see omand reformide tulemusena jagunenud ühiskonnas põlvkondade jooksul kogunenud jõukuse alusel, mis on tavapärane vanas Euroopas. Näiteks Nõmme pensionärile või palgapäevast palgapäevani elavale töömehele, kellel maa tagastati või kes nõukogude ajal säästude eest ehitas omale kodu, tuleks maks ebamõistlikult kõrge võrreldes sissetulekutega. Kas keegi poliitikutest julgeks väita, et müüge oma kodu ja kolige mujale? Planeerimispiirangud ei luba sageli ka krunte väiksemaks jagada ja osaliselt võõrandada. Paljud omanikud on oma maatükkide eest niigi alles riigile võlgu tasudes järelmaksugraafiku alusel maade erastamishinda.

Elamukinnisvara kõrgem maksustamine ei arvesta asjaoluga, et 50% leibkondadest elab rekonstrueerimist vajavates kortermajades ja Eurofondi 2016.a uuring tõi välja, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub tänapäevane pesemisvõimalus ning on probleeme eluohtlike küttekolletega ja tervist ohustava niiskusega. Seega tuleb soodustada elamufondi investeerimist, seda riigi poolt rahaliselt toetada ja mitte kõrgemalt maksustada. Riik on omanike kulusid aasta-aastalt tõstnud – oluliselt on tõstetud gaasi- ja kütteõliaktsiise, elektri võrgutasud on väga kõrged, omanikke ahistatakse tänavate talvise hooldamise kohustusega, olematute tehnorajatiste talumistasude ja omandikitsendustega,  mida riik ei hüvita.

Maksutõus paneks raskesse olukorda paljud vähese sissetulekuga isikud. Noored pered on eelistanud korteri üürimisel selle ostmist. Maamaksu järsk tõus viiks tulemuseni, kus paljud omanikud peavad oma maad ja metsad müüma suurtele kinnisvara- ja metsahaldusettevõtetele, kellel sageli välismaised omanikud, ning sellega loobuma oma pensionisambast.  Põllumaade oluliselt kõrgem maksustamine mõjutaks põllumajandussektori tootmiskulusid ja võib kaasa tuua toiduainete hinnatõusu.

Omanike Keskliidu sõnul tuleb kindlasti säilitada kodualuse maamaksu vabastus. Selles omavalitsuses, kus inimene elab, maksab ta omavalitsusele suure osa oma üksikisiku tulumaksust. Kodualuse maamaksu vabastus aitab leevendada maksutõusust tuleneda võivaid sotsiaalseid tagajärgi. Maamaksutõusu tingimustes tuleb kindlasti seadusega lahendada aastaid kestnud probleem, kus eluruumi koduna kasutavad omanikud peavad tasuma jätkuvalt maamaksu seetõttu, et nende majas on ka äriruumid ja maatükil on liitsihtotstarve (elamu- ja ärimaa).

Kuna maa maksustamishinna tõus oleks suurem jõukamates omavalitsustes, siis võidavad ka maamaksu tõusust taas jõukamad omavalitsused ja regionaalne kihistumine ning ebavõrdsus kasvab Eestis veelgi. Me ei julge uskuda omavalitsuste tarkusesse reguleerida maamaksu tõusu õiglaselt maksumäärasid diferentseerides. Kodualuse maamaksuvabastuse kehtestamisel tõstsid enamus omavalitsusi maamaksu määrad julmalt maksimumini (2,5% maa maksustamishinnast). Maamaksuseaduse §11 lg 5 ja 6 alusel võib kohalik omavalitsus täiendavalt vabastada elamumaa maksustamisest represseeritud isiku, pensionäri või töövõimetu. Praktikas pole seda tehtud ja Rahandusministeerium peaks senist omavalitsuste tegevust maksusoodustuste rakendamisel analüüsima.

Kokkuvõttes soovime, et Vabariigi Valitsus arvestaks meie pöördumises toodud asjaolusid, riske ja võimalikke tagajärgi, leiaks lahendused, kuidas maade hindamine ei tooks kaasa ülemäärast ja ülekohtust maksutõusu, looks erandid, mida puudutavad tagastatud maade ja elamufondi maksustamist ning vähese sissetulekuga isikuid ning kõrvaldaks omanike ebavõrdse kohtlemise kodualuse maamaksu vabastatuse osas segasihtotstarbega kinnistutel.

 

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
Jaanitervitus!
22.juuni 2020