Eesti Omanike Keskliit (EOKL) ei nõustu eelnõuga, seoses §-s 5 jäätmepõletajatele tehtud järeleandmisega, millega lubatakse sortimata segaolmejäätmete põletamist, ilma neid eelnevalt sorteerimata. Selgitame Teile oma seisukohta järgnevalt.
Kuna jäätmete energiakasutus konkureerib jäätmete prügilatesse ladestamisega, siis tekib põletajate ja prügilate ebavõrdse kohtlemise tulemusel ebavõrdne olukord ka jäätmetekitajate vahel.
Esiteks hakkavad jäätmetekitajate jäätmekäitluskulud erinema sõltuvalt sellest, kas nende sortimata segaolmejäätmeid põletatakse või viiakse (enne prügilasse ladestamist) täiendavale sorteerimisele. Teiseks tekitab määrus jäätmetekitajate vahel erinevaid hoiakuid jäätmete sorteerimisel, sest jäätmetekitaja kulu, kelle sortimata segaolmejäätmed lähevad täiendavale sorteerimisele, on suurem, ning seetõttu on ta määruse täitmiseks ka rohkem motiveeritud, kui jäätmetekitaja, kelle jäätmed lähevad otse põletusahju. Kolmandaks toob määrus, tänu põletajate erikohtlemisele, kaasa olukorra, kus sortimata segaolmejäätmete sorteerimiseks tehtavad investeeringud tõstavad omakorda jäätmepõletustehas(t)e efektiivsust, ning langetavad EOKL arvetuste põhjal jäätmetest toodetava soojusenergia hinna negatiivseks. Kokkuvõttes võidavad määrusest üksnes põletajad ning need jäätmetekitajad, kes vähem sorteerivad, kuid kelle jäätmetel on tänu määruses tehtud järeleandmisele juurdepääs põletusahjule.
Lisaks peab Eesti Omanike Keskliit vajalikuks juhtida Keskkonnaministeeriumi tähelepanu kahele asjaolule, mis muudavad ministeeriumi selgitused jäätmepõletaja(te) eelisseisundi andmisel ebaadekvaatseks. Esiteks, ei aita jäätmepõletajatele (prügilate ees) eelisseisundi andmine jäätmete ringlussevõtu eesmärgi täitmisele kaasa, sest eelisseisundit ei vaja mitte jäätmepõletajad, vaid nendest jäätmehierarhias kõrgemal olevad jäätmekäitlejad/jäätmete ringlusse võtjad. Eelnõu aga vastupidi nõrgendab nende konkurentsivõimet jäätmeturul, sest põletustehas(t)ele tehtud soodustuste tulemusel on põletustehas jäätmehierarhias kõrgemal olevate isikute ees veelgi suuremas eelisseisundis. Samuti ei aita määrus kaasa jäätmetekitajate motivatsiooni paranemisele, kuna puudub mõistlik selgitus, miks ühel juhul tuleb segaolmejäätmete hulgas olev ketšupipudel välja sorteerida ning teisel juhul mitte. Topelt standardid ei aita kaasa usalduse tekkimisele vaid töötavad selle vastu.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse liige