Uudised

Priidu Pärna Päevalehes: mida rohkem on koduomanikke, seda stabiilsem riik ja väiksem väljaränne

facebook
02.detsember 2021
Koduomanikuks olemine eeldab esmalt võimekust kodu soetada, teisalt peab olema ka võimekus kodu säilitada. Tänane kinnisvarahindade kiire kasv ja energiakriis teevad keeruliseks mõlemad.

Rahvaloendus näitas, et 78% Eesti leibkondadest on vähemalt üks liige eluruumi omanik. Samas on Rootsis ja Saksamaal koduomanikud alla poole leibkondadest. Kui kodu omamine muutub liiga kulukaks, võime näha koduomanike märkimisväärset vähenemist ning seda tuleks vältida. On ju kodu see, mis tagab (noorele) perele vajaliku kindlustunde. Eesti on omanike riik, me eelistame kinnisvara üürimisele selle omamist. Selle tunde saime kätte tänu 90-date laiaulatuslikele omandireformidele. Kas me oma järeltulijaid näeme vaid kodu kasutajatena?

Madalad intressimäärad ja aktiivne kinnisvaraturg ei anna justkui põhjust arvata, et noortel pole võimalik endale kodu soetada. Samas peame arvestama, et noore palgatase on madalam kui keskealisel, töökaotuse risk kõrgem ning laenu saamine keerukam kehvema omafinantseerimisvõime tõttu. Reaalpalga kiire kasv ei jõua alustava noore inimeseni, kes peab veel ennast tööturul tõestama.

Võime lisada juurde kõrge inflatsioonimäära (novembris 7%) ja koduomaniku kulusid suurendavad muudatused ning näeme, et Eestis on takistusi kinnisvara soetamiseks. Paari aastaga mitukümmend protsenti kasvanud kinnisvarahinnad suunavad noored pered üüriturule. Selle asemel, et investeerida oma kodusse, läheb noorte sissetulek üürituru nuumamiseks, kus samuti hinnad tõusuteel.

Eesti riik on aastakümnete jooksul üritanud kodu omamist toetada. Kõrgete laenuintresside leevendamiseks töötati välja kodulaenu intresside tulumaksutagastus. Eluaseme soetamise kõrge sissemakse leevendamiseks nähti KredExi käenduse võimalus noortele peredele ja spetsialistidele. Märkimisväärne oli otsus kehtestada kodualune maamaksuvabastus. Kõik need sammud on aidanud kümnetel tuhandetel peredel saada koduomanikuks. Paraku näeme, et mitmeid algatusi hakatakse tagasi pöörama.

2023. aastaks kaotatakse eluaseme laenuintressi tulumaksutagastus. Põhjenduseks tuuakse, et täna on intressid madalad ning suurt rahalist võitu ei anna. Samas kostuvad valjemalt jutud, et intressimäärad võivad tõusma hakata. Lisaks ootab omanikke alates 2024. aastast ees maamaksutõus.

Sellele järgnev iga-aastane 10% maksutõus on suhteliselt järsk ning kodanike seisukohalt halb maksupoliitika, kuna lubati ju maksurahu. Tänases energiakriisis tundub kohati, et elektri-, gaasi- või kaugküttega kodust on saamas luksus ning läbimurdelisi meetmeid koduomanike aitamiseks ei plaanita või tulevad need viivitusega. Kõik need olud loovad ebakindlust ning vähendavad noorte inimeste motivatsiooni enda eluaseme soetamiseks.

Mis soodustaks kodu omamist?

Viimaks tuleks lahendada ära aastaid kestnud probleem, kus eluruumi koduna kasutavad omanikud peavad tasuma maamaksu seetõttu, sest nende majas on ka äriruumid. Kodulaenuintressi tulumaksusoodustuse võiks säilitada noortele peredele. Lisaks tuleb soodustada noortele peredele kodu soetamisel KredExi abil omafinantseeringu määra langetamist ning võimalda laenukäendust.

Väljaspool suuremaid keskusi tuleks võtta kasutusele motivatsioonipaketid. Heaks näiteks on Türi valla kodutoetus. Juba paar aastat kehtinud meede on olnud populaarne. Vald maksab toetust (max 8000 eurot) kuni 40-aastastele inimestele, kes ostavad vallas majapidamise ning asuvad sinna vähemalt viieks aastaks elama.

Kriisis peab riik koduomanikke aitama. 2020. aastal langetati aktsiise ja võrgutasusid, et kodukulud kontrolli all hoida. Tänase hüppelise hinnatõusu kontekstis tuleb kaaluda aga elektri-, gaasi- ja kaugkütte käibemaksu alandamist, sest riik ise teenib kõrgete hindade pealt kümneid miljoneid lisatulu. Elektrilevi teade elektrivõrgutasude tõusust järgmisel aastal on kui löök selga. Pikemas perspektiivis tuleb suunata lisavahendeid hoonete renoveerimisele, et suureneks energiatõhusus. Sellega aitame koduomanikke kulude alandamisel ning ka kliimaeesmärkide ellu viimist.

Mida rohkem on koduomanikke, seda stabiilsem on meie riik, väiksem väljaränne, lapsed kasvavad oma kodus ja õnnelikumad on meie inimesed. Eelpool välja toodud sammud võimaldavad teha kodu omamise noorele inimesele taskukohasemaks – seega asume tööle!

Arvamuslugu ilmus ajalehes Eesti Päevaleht, 01.12.2021

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
Palju õnne, Eesti!
24.veebruar 2022