Uudised

Omanike Keskliit: kas Eesti riik peab tegelema okupandi arhitektuuri kaitsmisega?

facebook
31.mai 2022
Muinsuskaitseamet algatas Sillamäe muinsuskaitseala loomise. Omanike Keskliit hoiab muinsuskaitsealade loomisel silma peal, kuna muinsuskaitselised piirangud mõjutavad olulisel määral ehitiste omanike põhiõigusi. Ukraina sõja taustal, kui päevakorras on punaausammaste teisaldamine, on küsitav vajadus ja soov väärtustada riiklikul tasandil stalinistliku ajastu arhitektuuri. Kunagise riigi muinsuskaitsenõukogu esimehe Lilian Hansari koostatud eksperthinnang ütleb üheselt, et tegemist on Moskva ja Leningradi spetsialiseeritud projekteerimisinstituudi arhitektide loominguga, olles üks paljudest Stalini ajal NSV Liidus planeeritud kaitsetööstust teenindavatest asulatest, sõnas Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna.

Pärna lisab, et pehmelt öeldes mõjuvad muinsuskaitse kümme aastat tagasi vormistatud kaitseala põhjendused täna õõnsatena. Eesti Vabariigis kaitsta nõukogude arhitektide nagu A. F. Nikajev, A. Popov, F. N. Djuženko, M. A. Pospehhov jt., stalinistlikku pärandit on küüniline. Eksperthinnangus on tõdetud, et stalinistlik neoklassitsism oli võimu-arhitektuur – võim suhtles inimestega tseremoniaalselt ja allutavalt. Kuidas see vastab Muinsuskaitsesaeaduse §10  kirjeldatule - riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa?

Kaitsekorra eelnõu seletuskirjas on viidatud kultuuripärandi kaitse konventsioonidele. Juhime tähelapanu, et nii Granada kui Faro konventsioonid rõhutavad pärandi kaitsmisel subsidiaarsuse olulisust. Suurema tsentraliseerimise asemel tuleb tähelepanu suunata kogukondade võimestamisele. Liit leiab, et linnaruumi arengu suunamine on planeerijana otseselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuhu riik ei peaks sekkuma. Väärtusliku linnaruumi kaitse riiklikul tasandil on olemusel nõukogude aja pärand. Miljööväärtuslike alade kaitse üldplaneeringu alusel on täna levinud viis kohaliku kultuuripärandi säilitamisel nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas. Seda põhimõtet on oluline järgida eriti praegu, kus enamusel riigi kaheteistkümnest muinsuskaitsealast probleemid mälestiste seisundiga aina süvenevad, sõnas Pärna

Pärna lisab, et riigi tasandil on peetud oluliseks halduskoormuse vähendamist, kodanike jaoks ühe akna põhimõtte ning nullbürokraatia elluviimist. Riikliku kaitseala kehtestamisel tekiks topelt bürokraatia, kus omanik peab ehitustegevuse korraldamisel suhtlema nii omavalitsuse kui riigiga erinevate lubade saamisel. Kohaliku miljööala puhul saaks kõik ehitusküsimused lahendatud kohalikul tasandil. Käimasolevate kaitsekordade koostamisel on MuKA võtnud kahetsusväärselt hoiaku, et tegemist on justkui kehtivate kaitsekordade uuendamisega. See on ekslik arusaam ja kaldu ametkonna huvide suunas, kuna kaitsekordade kehtestamisel kui haldusakti andmisel tuleb  esimese sammuna analüüsida mõjusid omanikele ja elanikkonnale ning kaaluda alternatiivsemaid ja vähemkoormavaid variante. 

Fakt, et Sillamäel on taaskord jäetud omanike esindaja töörühma kaasamata, kinnitab riigi suhtumist muinsuskaitsealade elanike suhtes. Kultuuripärandi kaitseks nõuete kehtestamisel peab kaaluma, kas selle nõudega kaasnevad piirangud on sobivad, vajalikud ning piiravad isiku õigusi vähimal võimalikul määral. See eeldab, et muinsuskaitseala kaitsekorra sisustamisel ei saa lähtuda ainuüksi kultuuripärandi kaitse eesmärgist.

Stalinistlik Sillamäe kesklinn vajab nõukogude ehituspärandile iseloomulikult suuri investeeringuid. Kaitsealuse arhitektuuri taastamine teeb selle omanikele veel ekstrakalliks. Kahetusväärselt tahab riik ühelt poolt suurendada omandipiiranguid mälestiste omanikele, samal ajal vähendab oluliselt mälestiste renoveerimise toetusi. Pole kahtlust, et kaitseala asutatakse eesmärgiga säilitada kindlale ajastule, antud juhul stalinismi perioodile iseloomulikku. Riik asub katsele konserveerida nõukogude okupatsiooni ja kolonialismi relikt kõigi tema tunnustega ajal, kui Ukraina sõja taustal on ühiskonnas käimas laiem diskussioon vaenulike režiimide rajatud monumentide üle, ütles Pärna.

Lisainfo:
Priidu Pärna
Omanike Keskliidu juhatuse esimees
GSM: 5065416

Foto: Muinsuskaitseamet
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki