Asja uurides selgus, et hindamiste suurim probleem on maatükkidega, millest tehtav äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav. Olles tutvunud mitme sellise maatüki hindamisega, veendus Eesti Omanike Keskliit, et nende hindamistel on kaldutud kõrvale KAHOS § 12 lg 4 teises lauses sätestatud põhimõttest, et kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise alus kinnisasja kui terviku väiksem turuväärtus. Sellest sättest tulenevalt on mõistlik eeldada, et maaomanikule makstava hüvitise selgitab välja hindaja, kui ta hindab maatükki tervikuna – enne ja pärast äralõiget – ning maaomaniku hüvitiseks määratakse kahe hindamise vahe.

Paraku ei ole ühelgi uuritud hindamisel lähtutud seaduse mõttest, vaid hoopis Maa-Ameti sisekasutuseks antud käskkirjast „Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhend“. See käskkiri suunab hindaja maatüki äralõike väärtust ning alles jäävale kinnisasjale äralõikega tekkivat kahju hindama. Teisisõnu, hindajad ei hinda kinnisasja kui terviku väärtust. Seejuures tekib JOKK olukord – hindajal ei ole keelatud juhinduda Maa-Ameti sisekasutuseks mõeldud käskkirjast ja eelkirjeldatud hindamismetoodikas pole probleemi, kui see ei too kaasa õigusvastaselt väikest hüvitist.

Kahjuhüvitise suuruse õigusvastasust on maaomanikul sisuliselt võimatu tõestada. Asi on selles, et KAHOS § 12 lg 2 kohaselt tuleb maatüki hindamine tellida kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseadusele vastav ja kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Selle kutse annab välja Maa-Ameti juhtkonnaga tihedalt seotud Hindajate Ühing. Nemad aga ei näe Maa-Ameti käskkirjas mingeid kitsaskohti. Kui lisada fakt, et Maa-Amet ei tegele ise maatükkide äralõigete puhul hüvitise hindamisega ning seetõttu pole Maa-Ametil üldse vajadust seda küsimust asutusesiseselt reguleerida, siis paistab olukord maaomanike vaatest enam kui kahtlane.

Arvestades eelöeldut ja asjaolu, et Maa-Amet ega Hindajate Ühing ei näinud maaomanike poolt tõstatatud küsimustes suurt probleemi, pöördus Eesti Omanike Keskliit 28.09.2022.a Keskkonnaministeeriumi poole küsimusega – kas nende haldusalasse kuuluv Maa-Amet käitub õiguspäraselt?

Sõltuvalt ministeeriumi vastusest otsustame edasised sammud, s.o. kuidas saab kaitsta omanike huve, kelle maatükke soovib riik avalikes huvides omandada. Vähim, millega Eesti Omanike Keskliit selles olukorras lepib, on mistahes huvide konflikti väljajuurimine menetlustest, mille sisuks on riigi poolt omanikele hüvitise määramine.

(Pilt: ekraanitõmmis Maa-ameti maa korralise hindamise voldikust)