Nursipalus räägime mõnekümnest majapidamisest ja oma riigi vajadustest. Riigikaitse peab ju siia väikesele maalapile ära mahtuma. Õppeväljakute oluline laiendamine toob esile laiema teema, kuidas avalikke kitsendusi omanikele kompenseerida. Looduskaitsepiiranguid toetatakse valdavalt Euroopa Liidu vahenditest, muinsuskaitsepiiranguid üritatakse leevendada pea olematute renoveerimistoetuste abil. Rasva koguvad energiaettevõtted maksavad omanikele olematuid tehnovõrkude talumistasusid.

Kui kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) annab ühtsed alused avalikes huvides maatükkide omandamiseks, siis avalike häiringute hüvitamiseks sellised reeglid puuduvad. Kes kisab enam, see saab. Seadused on läinud erandite sõnastamise teed. Nii on looduskaitseseaduses erisätted, kuidas looduskaitsealust metsamaad välja osta ja kitsendusi hüvitada. Keskkonnatasude seaduses jõustuvad 1. juulist keskkonnahäiringutasu sätted, mille kohaselt tuulikute rajajad peavad hakkama maksma omavalitsustele ja kaluritele hüvitist.

Kes hüvitaks müra ja saaste häiringu, kui omaniku akna alla tuleb kolossaalne liivakarjäär või ukse taha neljarajaline autobahn või laskepolügoon? Selline objekt on kui taevast alla langenud meteoriit, mis elu segamini paiskab ning piirkonna kinnisvara hindu langetab. Kahju tekkimine on ilmne ja õigusriigis peab kahju tekitaja vastutama.

Kuniks ühtset süsteemi pole, saab omanik esitada mõjutuse kõrvaldamise või kahju hüvitamise nõude asjaõigusseaduse naabrusõiguste sätete alusel. Selle kohaselt ei pea omanik taluma naaberkinnisasjalt tulevat mõjutust, kui see oluliselt tema omandiõiguse kasutamist takistab. Nõrgemas positsioonis on häiritud omanik, kes peaks kuluka kohtutee ette võtma.

Et sellised nõuded on ka riigi arvates realistlikud, näitab asjaolu, et riik on Kuusalu keskpolügooni ümbruses maid erastades need enne koormanud müra talumise servituutidega. Nursipalu kaasuse valguses tuleks riigikaitseseadus avada ning mõelda läbi hüvitusmehhanism ka laskeala mõjupiirkonda jäävatele omanikele. Hüvitist peaksid saama eelkõige need, kelle omandi kohta kitsendus kehtestatakse, sest kui sa hiljem kinnistu soetad, siis pead juba ostuotsust tehes arvestama kahjuliku mõjuga. Kuna maamaks tõuseb lähiaastail jõudsalt, oleks lihtsaim viis maksusoodustuse pakkumine.

Tulles maade omandamise juurde Nursipalus, siis on selge, et KAHOS on universaalne lahendus nii vallakalmistu kui ka lennuvälja ehitamiseks, mis koostati eelkõige Rail Balticu rajamise tõttu. Seadus näeb põhiseaduse vaimus kahju hüvitamise turuväärtuse alusel ja lubab heale lapsele, kes vara kaotusele vastu ei vaidle, ka 20–30% motivatsioonitasu. Sellist tasu võib nimetada irooniliselt ka kuulekustasuks. Juba idapiiri siilude välja ostmisel selgus, et maa turuhind on sealkandis nii odav, et isegi motivatsioonitasuga koos on hüvitis ikkagi sümboolne. Nursipalus hakkavad minema ka majad – ja kuidas hinnata kodukaotust? Eestis on palju piirkondi, kus oma kodusse ja heaolusse investeeritud summasid pole turuhinnaga müües võimalik tagasi teenida.

Esmalt tuleks üle vaadata riigi ostetava maatüki hindamise viisid, sest mingil põhjusel annab sageli omaniku enda tellitud võrdlev hindamine kõrgema tulemuse. Riik on siin kits kärneriks – ise soovin maad omandada, ise tellin maatüki hindamise ja ise annan ette „soovitusliku“ hindamismetoodika. Riigi ihnust tasumäärade kujundamisel näitab ilmekalt uudis, mille kohaselt Elering peaks sundvalduse seadmisel Paldiskisse rajatud gaasitoru talumiseks maksma maaomanikule sundvaldustasu 300 eurot!

Teiseks peab KAHOS sisaldama põhimõtet, et omanikule tuleb hüvitada mitte kaotsimineva kinnisasja turuväärtus, mis selgitatakse välja varasemate tehingute põhjal, vaid uue soetatava või rajatava kodu asendusväärtus. Piltlikult: kui ma kaotan maja ja kümme hektarit metsa, siis tuleb maksta summa, mille eest saan samas piirkonnas osta samaväärse maatüki ja maja või ehitada uue.

Kuna hüvitisväärtuse määramisel arvestatakse praegu ka hoone vanust, siis ei saa omanik riigilt mitte kunagi uue maja ehitusmaksumust, sest äravõetav maja oli vanem. Oleks õige rakendada kindlustuse analoogiat – kui maja maha põleb, siis kindlustus korvab mitte vana maja väärtuse, vaid ikka uue ehitamise kulu. Võimaldama peaks maade vahetamist omaniku nõudmisel.

Kolmandaks tuleb seaduses sätestada, et kodu kaotuse korral on omanikul õigus nõuda, et riik rajaks hüvitise asemel samasse piirkonda samaväärse uue eluaseme. Praegu sätestab KAHOS, et selles on võimalik kokkulepe riigiga, aga see peaks olema sõnastatud kodukaotaja selge nõudeõigusena. Saksamaal praegu kliimaproteste põhjustavas Lützerathi külast, mis jääb ette söekavandusele, koliti inimesed kuue aasta jooksul välja selleks eraldi ehitatud uude asumisse.

Neljandaks tuleb seaduses täpsemalt lahti kirjutada saamata jäänud tulu ja tulevikuplaanide nurjumise hüvitamine. Näiteks on riik keeldunud hüvitamast turismitalu omanikule kahju, mis tekib sellest, et talu hoovist sõidab tulevikus piltlikult öeldes läbi Berliini raudtee. Väike Peeter jääb ikka suurele jõult alla. Viiendaks peab riik Nursipalu laiendusest puudutatud omanikele tagama tasuta õigusabi, et olukord oleks neile õiguslikult selgem ja seega pingeid vähem.

Nursipalu rahvale soovin pikka meelt. Rusikat pole mõtet oma riigi vastu taskus hoida. Riigil tuleb kaaluda, mis on tema minimaalsed vajadused polügooni laiendamisel ja rahvast ärritavaid õhulosse pole mõtet rajada. Kui viia ellu omanike keskliidu ettepanekud, siis on võimalik leida kompromisse ja lahendusi iga omanikuga eraldi.

Artikkel ilmus Maalehes 26.01.2023

(Pilt: © Anni Õnneleid / Maaleht)