Lepingu tähtaeg. Eluruumi üürilepingu võib sõlmida nii kirjalikult kui ka suuliselt, aga soovituslik on sõlmida üürileping kirjalikult. Suulise üürilepingu puhul tuleb silmas pidada, et kui see on kokkulepitud pikema, kui ühe aasta peale, siis muutub leping automaatselt tähtajatuks ning sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõppeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.
Oluline on teada, et tähtajatu üürilepingu sõlmimise korral on võimalik üürisummat muuta iga 6 kuu tagant, teatades sellest üürnikule (kirjalikult) ette vähemalt 30 päeva. Tähtajalise üürilepingu puhul on võimalik eluruumi üüri tõsta mitte rohkem kui kord aastas, teatades üürnikule (kirjalikult) ette vähemalt 30 päeva ning seda tuleb ka põhjendada, mis ulatuses üüri tõstetakse, mis ajast ning mis põhjustel, samuti vaidlustamise võimalusest.
Ruumide seisukord. Üürilepingu sõlmimisel on üürileandjal kohustus tagada eluruumi kasutuskõlblikkus lepingus sätestatud tingimustel. Väljaüüritud eluruum on üürniku kodu ning kodu on puutumatu. Samas peab üürnik arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.
Korrakaitseseaduses on kirjas, et ajavahemikus 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl 00.00-st kuni 7.00-ni, on keelatud tekitada kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Seadusest tulenev piirang muidugi ei tähenda, et muul ajal võib teha ülemäärast lärmi, mis naabreid võib häirida. Üksteisega arvestamine on naabritevahelise hea läbisaamise eelduseks.
Lepingus tuleks võimalikult täpselt kirjeldada tingimused, millele üüriruumid peavad üürilepingu kehtivuse ajal vastama ning fikseerida eluruumi seisukord (üüriruumis olev mööbel jm esemed ning kommunaalkulude näidud). Et seda oleks võimalik hiljem tõendada, võiksid pooled teha üleandmise akti ning lisada sellele fotod eluruumi ja selle sisustuse seisukorrast. Kui eluruumi ja vara seisukord ei ole täpselt kirjeldatud, on üürileandjal keerulisem nõuda üürnikult rikutud või hävitatud vara eest hüvitist. Oluline on märkida üürilepingus ka eluaseme võtmekomplektide arv ja nende jaotus.
Eluruumide kasutajad. Üürnikul on õigus majutada üüritud eluruumi oma perekonnaliikmeid (abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid), kuid lepinguga võib ette näha, et seda saab teha üksnes üürileandja nõusolekul.
Kõrvalkulud. Üürilepingu sõlmimisel on võimalik hoone korrashoiu- ja parendamiskulud ehk remondifondi kulu anda kanda üürnikule. Mitterahalise kohustuse rikkumise puhul on õigus kehtestada leppetrahv (lepingus peab olema fikseeritud), mis ühe rikkumise korral võib olla 10% ühe kuu üürist ja mitme rikkumise korral kuni 20% ühe kuu üürist (aga ka mitte rohkem).
Kinnisvara võõrandamine üüri perioodil. Kui üürileandja soovib kinnisvara võõrandada pärast üürilepingu sõlmimist, jääb üürileping üürnikule kehtima endisel kujul, kuid üürileandjaks saab kinnisasja uus omanik. Seega on oluline teada, et üüritud kinnisvara müük ei lõpeta automaatselt üürilepingut, vaid kohustused ja õigused lähevad üle uuele omanikule, kes saab kolmekuulise etteteatamise ajaga üürilepingu lõpetada, kui ta vajab eluruumi ise.
Üürilepingu lõpetamine üürileandja poolt on võimalik, teatades kirjalikult ette 14 päeva, kui üürnik rikub kokkulepet kasutada üüritud eluruumi heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt ning ei arvesta naabritega. Samuti siis, kui üürnik on jätnud kahel järjestikulisel kuul tasumata kokkulepitud summa – üüri jm kõrvalkulud. Oluline on eelnev kirjalik üürniku teavitamine.
Üürileandja peab oma kinnisvara ja vallasvara (näiteks korteris olev vara) üürimisel saadavast tulust maksma
tulumaksu. Üüritulu tuleb deklareerida igal aastal
maksu- ja tolliametile esitatavas tuludeklaratsioonis.