Uudised Vaata kõiki uudised
...
Omanike Keskliidul uued videod Youtube-s. Vaadake üle!

Eelmisel aastal korraldasime 15 infopäeva uuest korteriomandi- ja korteriühistu seadusest.

Tartu infopäeva, mis toimus 8. novembril,  salvestasime ja nüüd on kõikidel võimalik seda vaadata youtube-kanalil:

Priidu Pärna selgitab seaduse eesmärki ja korteriomanditega seotud üldmõisteid; kuhu korteriühistud 01.01.2018 tekkisid jne

Andry Krass selgitab täpsemalt korteriühistu haldamis- ja valitsemisküsimusi.

Head vaatamist ja kommenteerimist! Kindlasti märkige/laikige, kas video meeldis või ei meeldinud.


Priidu Pärna ettekanne avaneb klikates pildil

NB! Korteriühistute nime kohta lugege lisaks siit.

priidu 700



Andry Krassi ettekanne avaneb klikates pildil

andry 3





Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Kuidas korteriühistud peaksid oma andmeid pangas kontrollima?

Pankades nimemuudatuse peab algatama KÜ ise, kas pangateate näol või kontoris. Aluseks registrikanne.

Pangad soovitavad kasutada Täiendnime kõikide osapooltega suhtlemisel, kuid Täisnime sisestavad pangad samuti oma baasi. Seega ülekande jaoks piisab kui  vähemalt 1 nimekuju on vastavuses  pangale antud andmetega.

Nimemuudatus võib põhjustada maksete tagasilükkamist nime ja kontonumbri ebaõnnestunud kontrolli tõttu.

Pangad on rakendanud automaatsed kontrollmehhanismid, mis valideerivad saaja kontonumbri ja nime kokkulangevust. Tegemist on maksjat eksimuse või võimaliku pettuse eest kaitsva meetmega, mille rakendamise tulemusena võib makse ebaõnnestuda. Sama kontrollmehhanism on rakendatud ka e-arvete püsimakselepingute alusel algatatud maksete töötlemisel. 

Olukorras, kus meie andmetel valdav enamik korteriühistute juhatuse liikmetest ei ole teadlikud enda juhitava korteriühistu nime muutmisest ei saa eeldada korrektsete korteriühistu rekvisiitide olemasolu ei korteriühistu kommunaalmaksete tasujal,  ega ka teda teenindaval pangal. 

Pangad saavad kliendiandmete muudatuse aluseks võtta vaid kliendi poolse vastava teavituse ning riiklike registritele põhinedes kliendiandmete muutmine ei ole võimalik, sest klient peab sama kujulist nime kasutama hakkama kõikide koostööpartnerite juures, st raamatupidamisprogrammides, e-arvete operaatorite juures ja kõikides teistes pankades. 

Ainult kliendipoolne nimemuudatuse algatamise korral võib eeldada, et klient informeerib sellest ka kõiki teisi lepingupartnereid. 

Erinev nimekuju panga andmebaasis ja maksekorraldusel tõstab oluliselt tagasilükatud või käsitsi töötlemisele saadetavate maksejuhiste hulka, ning  võib põhjustada hilinemist arvete tasumisel.

...
Omanike Keskliidu seisukoht: KINDEL EI KINNISVARAMAKSULE

 Meie poole on viimastel päevadel pöördunud mitmed meediaväljaanded ja soovinud teada meie seisukohta kinnisvaramaksu osas. 

Siin siis meie juhatuse esimehe Priidu Pärna poolt kirja pandud liidu seisukoht:

Eesti Omanike Keskliit (asut 1994.a) on alati olnud kinnisvaramaksu kehtestamise vastu.

Peame enda suureks töövõiduks, et Eestis kaotati kodude alune maamaks. 

Reformierakond ise on korduvalt toonitanud, et maksudega ei mängita. Kinnivaramaksu kehtestamine nulliks kõik  seadusega koduomanikele antud lubadused.

Riigi maksumuudatused on nagunii viimastel aastatel tasahilju tõstnud omanike kodukulusid – kasvanud on oluliselt gaasi- ja kütteõliaktsiisid, lisaks on kordades vähendatud eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalused tulude deklareerimisel.

Eesti on väga omandikeskne ühiskond ja seda tänu väga kaugeleulatunud reformide tõttu. Inimesed eelistavad  üürimise asemel investeerida raha oma kodu soetamisse.

Kui riik kehtestab kinnisvaramaksu, siis ostavad omanikud oma kodud aastakümnete vältel uuesti välja, seekord siis riigilt  ja see on ebaõiglane. Noorte perede võimalused ja huvi oma kodu soetada vähenevad oluliselt, osad eakad peavad vähese pensioni tõttu loobuma oma kodust ja minema üüriturule.

Kes on investeerinud pensionisambana kinnisvarasse või on saanud tagasi oma esivanemate maad, peavad sellest loobuma ja maad ning metsad liiguvad maksejõuliste suurkorporatsioonide kätte.

Põllumaade maksustamine tooks kaasa toidainete toorme hinnatõusu.

Sellisel maksul oleks meie hinnagul dramaatilised sotsiaalsed tagajärjed.

Kinnisvaramaksust võidaks eelkõige tänagi jõukad Tallinn ja selle ümbruse vallad, maapiirkondades on maa hind madala ja inimeste sissetulekud nagunii väiksed ning sellest ei tõuseks omavalitsustele maksutulu. Vastupidi -  kasvab omavalitsuste ebavõrdsus.

Vaevalt oleks sellise maksu kogumine ka väga lihtne. Varad tuleb hinnata (täna ju määratakse vaid maa maksustamishinda) ja tõenäoliselt oleks vaja ka palju maksuerandeid.

Kindel ei kinnisvaramaksule!

...
Koduomanike Kiusaja 2017 - Elektrilevi selgitab Postimehes, miks nad püsitasu kehtestasid.

Sellest aastast hakkas kõige väiksema elektritarbimisega majapidamistes kehtima elektrivõrgu teenuse püsitasu hinnaga 1,5-5 eurot.    

Kuna muudatus on paljude jaoks tekitanud küsimusi ja kohati ka ekslikke arusaamu, selgitab Elektrilevi klienditeeninduse juht Ainer Tiitson kommenteerib täpsemalt viit levinumat küsimust:


Miks Elektrilevi kehtestas püsitasu?

Eesmärk lühidalt on võimalikult optimaalne võrk ja mõistlik hind kõikidele klientidele. Meil on üle 1100 kilomeetri liine ja üle 300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud ja mille uuendamiseks tuleks investeerida lähitulevikus märkimisväärseid summasid. Võrguteenus oma olemuselt on valmisoleku tagamine ja selle kulud ei sõltu enamjaolt sellest, kas klient tegelikkuses elektrit tarbib või ei. Seega nii-öelda valmisolekutasu kaasab iga kliendi läbi mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust tal on vaja. Kaasates võrgu ülalpidamiskulude katmisse kõik kliendid, kes võrgu valmisolekut soovivad, saame tagada ka võimalikult madala võrguteenuse hinna.


Kellele hakkas 1. jaanuarist kehtima püsitasu?

Võrgu püsitasu puudutab neid tarbimiskohti, kus tarbimine puudub või on olnud väiksem kui 250 kWh aastas. Püsitasu suurus on korterites valdavalt 1,5 eurot kuus ja eramutes sõltuvalt peakaitsme suurusest vahemikus 2-5 eurot kuus.

Elektritarbimist arvestatakse tarbimiskoha põhiselt ja arvestuse aluseks on 2017. aasta tarbimine. Neile klientidele, kelle tarbimiskohas on elektritarbimine olnud möödunud aastal vähesem kui 250 kWh, jõuavad esimesed püsitasuga arved veebruaris. Oleme eelteavitused klientidele saatnud möödunud aastal ja teavitame ka nüüd muudatusest mõjutatud kliente kirjaga jaanuari teises pooles.