Tänane omavalitsuste praktika ja seadusandlus on võimaldanud läbi heakorraeeskirjade panna kinnistuomanikule koormisena kohustuse hoida korras omavalitsusele kuuluv kõnnitee. Ehitusseadustiku § 97 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena - asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. 

Tegemist on seadusega koduomanikele pandud kohustusega, mida ei hüvitata. Kõige aktuaalsem ongi teema talve perioodil, kus omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna. Omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu. Sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele, töö tegemata jätmisel võib oodata omanikku sunniraha või trahv. Samuti on lumerohkel perioodil hoolduskohustus probleemiks vanematel inimestel ja neil, kel on lumekoristus tervislikel põhjustel raskendatud. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk. Tulemuseks on ebaühtlaselt hooldatud kõnniteed.

Selleks, et vabastada kinnistuomanikud ja ühistud kõnniteehoolduse kohustusest oleme pöördunud ka õiguskantsleri ja riigihalduseministri poole ning teinud Riigikogule ettepanekud olukorra lahendamiseks. 

Omanike Keskliit ja Korteriühistute Liit peavad kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat kaasaegsesse õiguskorda sobimatuks. Elame tehnikasajandil ja mitte kojameeste ajastul. Riigikogus on algatatud kaks eelnõud selle koormise muutmiseks. Toetame oma allkirjadega nende seaduste vastuvõtmist ja avaldame survet, et eelnõud ei jääks parlamendis tolmu koguma.